Naked Island sündis ühest lihtsast soovist – teha koht, kus loomeinimesed saaksid koos tegutseda. Algsest ideest kasvas aga välja uudse kontseptsiooniga töö- ja loomekeskus.

Välismaise kõlaga Naked Island sai nime poolsaarelt, mil see asub. Raudteerööbaste kõrval asuv vana tootmishoone, kuhu jõudmiseks tuleb Paljassaare kõrvaltänavaidpidi keerutada või läbi kunagi valmiva filmilinnaku territooriumi jalutada, on loovusesaar keset tühermaad. Kunagi saab sellest Tallinna uus kuum piirkond, kuid selleks tuleb veel kannatust varuda.

Naked Islandit veavad Rael Artel ja Bruno Kadak, kes töötavad selle nimel, et Eesti kontekstis täiesti uudne co-working töö- ja loomekeskkond teenindaks kõiki tegutsejaid parimal võimalikul moel. Uksed on avatud kõigile, kel vähegi tahtmist midagi oma kätega teha. Ja teha saab siin palju, näiteks keevitada, hööveldada, saagida, puurida, valada, kruvida, sepistada, aga miks mitte ka disainida, modelleerida, leiutada, kududa või restaureerida. Oma riistu pole vaja kaasa võtta – kõik vajalik on siin olemas.

Rael meenutab, et hoone sai ostetud 2016. aasta lõpus, kaua sobiva leidmiseks aega ei kulunudki. «Tegelikult on see väga kummaline hoone. Kunagi oli see Tallinna ehituskeraamika tehase plaaditsehh, mille ostsid ärimehed ja lammutasid tükkideks – näiteks valukoja osas oli omal ajal söökla,» rääkis ta. 

«Algul oli mõte, et teeme maja korda käepärastest materjalidest – lööme kileaknad ette ja pursuikad sisse. Õnneks toimus siis EAS-i taotlusvoor loomemajanduse taristu arendamiseks,» ütles Rael ning lisas, et muidugi pole hoone ka täna ideaalne, kuid kas midagi üldse on. 

Näitena meenutab ta seika, mil külla tulid kutid Tartu Meeste Kojast. «See on midagi sarnast nagu meil. Töökoda on neil Annelinnas vanas Säästumarketis. Käisid külas ja kiitsid, et oi, neil oleks just sellist pinda vaja.»

Idee koostöömaja luua, sündis Raeli sõnul hoopis Brunol, kes oli tolleks hetkeks pikalt veeretanud peas mõtet, et võiks olla selline tore koht, kus kunstnikud saaksid koos tegutseda. «Elu on näidanud, et sellist keskkonda ei saa luua ainult kunstnikele. Eesti on selleks liiga väike. Algul võtsime eeskujuks näiteks Berliinis ja Londonis asuvad loomeinimeste koostöömajad, aga kust meil neid inimesi siin Eestis nii palju võtta – loovate inimeste hulk on siin palju väiksem,» selgitab Real, kuidas algsest ideed tuli reaalsusega vastavusse viia. 

Täna on võimalik tegutseda puidutöökojas ja kasutada puidutöömasinaid, rentida suurt projektiruumi, tegutseda metallitöökojas ja kasutada MIG-keevitust/TIG-keevitust ja kraanat ning tegutseda välitööalal. Naked Islandi töökojamaja juures tegutseb ka mitteformaalne õpikeskus, mis pakub koolitusi nii üksikisikutele kui gruppidele, nii praktiliste oskuste arendamise kui põnevalt vaba aja veetmise eesmärgil.

Naked Islandi teebki eriliseks see, et on avatud kõigile. Meenub talle üks naisterahvas, kelle jaoks puidu kallal nikerdamine oli lausa teraapia eest. «Tuli rääkis, et tal olid päev otsa käed tööd täis ja et ei mõelnud korrakski ei sõjast ega elektrihindadest. Ainult vaatas, kuidas need klotsid omavahel kokku saada.»

Teenuste kasutamiseks on erinevad paketid, Raeli sõnul midagi MyFitnessi sarnast: päevane, õhtune, nädalavahetuse versioon, muidugi ka ööpäevaringne sissepääsuõigus ja igasugu muid pakette. Kõik, mis kohapeal olemas, on kasutamiseks. Siiski ütles Rael, et inimesed peavad oma oskusi adekvaatselt hindama. «Mõned masinad võivad sind ikka konkreetselt pooleks saagida!» hoiatab ta.

Rael tunnistab, et mõned teenused ei läinudki käima, näiteks ühistööala, mis oli jaotatud ristkülikukujulisteks sektsioonideks, milles igas oma laud, tool, kapp ja prügikast. Muidugi lisaks õigus kasutada kõiki tööriistu. «Meie inimesed ei taha väga ühes suures ruumis koos töötada. Enne olid siin sakslased, aga kui sõda hakkas, ütlesid nad kohe, et sorry, teil on siin sõjatsoon ja läksid tagasi koju.»

Naked Island on tegutsenud nüüd juba üle aasta. Kuulsaid teoseidki on siin juba sündinud. Näiteks valmis valukojas Edith Karlsoni skulptuur «Vanad head ajad», mis kujutab endast viiemeetrist dinosaurust. Näha saab seda Noblessneri väljakul. 

Uusim suurteos, mis siin sündis, kannab nime «Fungible Non Fungible». Valmis see Tallinna Arhitektuuribienaali raames ning pannakse juba praegu arhitektuurimuuseumi ette püsti. Teose autoriks on rahvusvaheline kunstniketrio IHEARTBLOB, mille liikmed on Aleksandra Belitskaja, Shaun McCallum ja Benjamin James. Kohapeal rääkis McCallum, et tegemist on maailma esimene blokiahela poolt rahastatud arhitektuuriprojektiga.

Teose tarvis loodi esmalt NFT (Non-Fungible Token’i) platvorm, kus soovijad said ühe teose tüki osta ning seejärel see disainida. Tulemuseks on ainulaadne installatsioon, mille autoriteks ja omanikeks on erinevad inimesed üle kogu maailma. Teos jääb arhitektuurimuuseumi ette järgmise biennaalini.

Nagu mainitud, on Naked Island avatud kõigile, ka neile, kes pole meisterdamisega varem kokku puutunud. Peagi toimub hulk erinevaid kursuseid, kuhu kõik oodatud. Naked Islandi endaga saab detailsemalt tutvuda SIIN.

Allikas: Looveesti.ee